Kelnase sadam

Kelnase sadam, mis on tänaseks kujunenud saare südameks, asub Prangli saare põhjakaldal. Enne Teist maailmasõda asusid merega seotud hooned ja alused erinevates kohtades, pered kasutasid paatide hoidmiseks ja merele minekuks oma lautreid. Eelmise sajandi 20-30ndad aastad tõid kaasa kalanduse arengu ning pärast seda hakkas siia tekkima kalade käitlemise hooneid. Sel ajal avati siin ka saare tähtsaim pood, mis tõi elu ja sagimist sadamapiirkonda. Nõukogude ajal, kui kehtestati piiritsoon, jäi sadam ainukeseks lubatud sadamaks ning erakätes paatide omamine ei olnud soositud. Mõnikümmend meetrit sadamast asus piirivalvekordon, mis on tänaseks lammutatud. Nõukogude aja Kirovi kalurikolhoosi kalatööstushoonetest on säilinud ja kasutusel praegune hotelli ja sadamakohviku hoone. Renoveerimist ootab suitsukala tsehh, kus naised töötasid nõukogude ajal lausa kolmes vahetuses. Pranglit on alati peetud suurepäraseks kalastamise kohaks, kuna saarest põhjapoole jäävad sügavamad veed, kus leidub turska. Kuigi professionaalseid kalureid saarel enam ei ole, ja kalandusühistu likvideeriti, sest kvootide vähenemisega see enam ära ei tasunud, on kalastamine Pranglil endiselt väga populaarne ning oma lõbuks kalapüük on siin sügava tähendusega tegevus.

Peamist ühendust mandriga peab liinilaev Wrango, mille liiklust korraldab Viimsi vald. Samuti kuulub Viimsi vallale Kelnase huvisadam, mis võtab vastu jahte ja kaatreid meilt ja mujalt. Mandrilt külla tulemiseks saab kasutada ka eralaevu ja kaatreid, mida saab tellida kas otse omanikelt või veebilehe kaudu. Jalgrattaid saab laenutada aprillist oktoobrini sadamas asuvast Prangli Reiside jalgrattalaenutusest (broneerimine www.pranglireisid.ee).

Foto: Simo Sepp