Gaasiläte

1924. aastal avastati Prangli saarel naftaotsingute käigus gaas, mis tõi kaasa puurimistööd ka hilisematel perioodidel, sealhulgas nõukogude aastatel 1946-1947 ning 1959-1961. Nende tööde käigus rajati viis üle 100 meetri sügavuse puurauguga infrastruktuur, millest igast leiti gaasi, kuid varude väiksuse tõttu ei olnud selle kasutamine majanduslikult tasuv ning puuraugud jäeti tühjaks. On teada, et nõukogude ajal püüti puurimisprotsessi lõpus gaasikraane sulgeda, kuid kraanidesüsteem kadus teel Venemaalt Eestisse, mistõttu gaas immitseb puuraukudest siiani. Eestis ainulaadne allikas meelitab turiste, kes kasutavad gaasiläte improvisatsioonilise grillimisvõimalusena. Ka väidetakse, et saare naised tulid varem siia seakartulit keetma ja omavahel juttu ajama. See eriline koht pakub näiteks ajaloolastele ja külastajatele ainulaadset pilguheitu Eesti maagaasivarude olemasolule. Kui te siiski üritate gaasi süüdata, on oluline leek kustutada ja mitte jätta seda põlema.