Eestiranna kalm ja mälestusmärk

Eestirand oli 1910. aastal Šotimaal ehitatud aurulaev, mis oli hiljem Eestis kasutusel kalapüügi- ja kaubalaevana. Aastatel 1932-1939 oli see suurim Eesti laev. 24.08.1941 lahkus Eestirand koos sakslaste eest taganeva Punaarmeega konvois läbi Soome lahe Kroonlinna poole. Samal ajal evakueeriti ka massiliselt eesti mehi Punaarmeesse ning suur osa neist viidi kaasa lahkuvatel laevadel. Eestirannal oli üle 3000 eesti mehe. Laev sai pommitabamuse Keri saare all, laeval puhkes paanika, 40-50 meest hukkus pommitabamuse tagajärjel, paljud hüppasid merre. Laeva kapten Boris Nelke soovis sõita tagasi Tallinna, kuid vene politrukid keeldusid ning teekonda kästi jätkata. Varsti tabasid laeva ja selle lähiümbrust uued pommid, vallandus uus paanika ning kapten pööras laeva ümber ning juhtis selle Prangli alla, kus laev jäi reidile u 300 m kaugusele kaldast ning seda tabasid uued pommid. Laev ei vajunud täielikult vee alla, vaid jäi põhjale seisma. Varahommikul algas päästeoperatsioon Pranglile. Pranglile jäädi mõneks päevaks. Kõik saarlased osalesid pääsenute abistamisel, toitmisel ja majutamisel, päästetud omakorda olid aidanud nii mõnegi hoone korda teha.Viimased päästetud lahkusid augusti viimastel päevadel ning korraks olla veel Eesti vabariikki välja kuulutatud. Eestiranna vrakk seisis reidil kuni 1946. aastani, mil see veeti ära ja saeti vanarauaks, küll oli see kohalike poolt täiesti tühjaks veetud, majapidamistes võib täna leida erinevaid esemeid, mis nimetatud laevalt pärinevad ja noored olla laeval aega veetmas käinud.